![[field.alt-text]](/sites/g/files/fugoka1741/files/2023-12/Dust_around_a_womans_face..png)
Riniit
Riniit ehk nohu on nina limaskesta põletik, mille peamised sümptomid on tilkuv või kinnine nina.
Nohu võib olla nii allergiline kui ka mitteallergiline. Lugege altpoolt, kuidas nohu ravida.
Nina ja selle limaskestad sisaldavad suurt hulka närviretseptoreid, mida stimuleerib nina kaudu sissehingatav õhuvool. Nende närviretseptorite häired halvendavad nina kaudu hingamist ning mõjutavad negatiivselt üldist enesetunnet.
Külmetuse, gripi ja allergia korral nina limaskesta veresooned laienevad ja tekib turse ning nina ei suuda üleliigsest sekreedist ise enam vabaneda. Selle tagajärjel tekibki ninanikinnisus.
Hüpertoonilised ninaspreid Quixx® ja Quixx® Extra aitavad ninakinnisust leevendada. Igapäevane ninahooldus isotooniliste lahustega, näiteks Quixx® Soft, toetab hinagmissüsteemi toimist veelgi. Nina peamine ülesanne on soojendada ja niisutada sissehingatavat õhku, enne kui see jõuab kopsudesse.
Nina peamine ülesanne on soojendada ja niisutada sissehingatavat õhku, enne kui see jõuab kopsudesse.
Täiskasvanud inimesed hingavad päevas sisse üle 14 000 liitri õhu. Selleks on vaja üle 680 grammi vett, mis on umbes 1/5 täiskasvanu tarbitavast päevasest veekogusest.
Sissehingatava õhu niisutamine ja soojendamine enne selle kopsudesse jõudmist aitab hingamissüsteemil püsida tervena.
Nina on esmane kaitsebarjäär välisärritajate vastu, filtreerides õhust saasteaineid. Mikroskoopilised osakesed, nagu tolm, viirused, bakterid ja allergeenid, ladestuvad nina limaskestale. Saastunud lima neelatakse alla, aevastatakse või köhitakse välja ning tekib uus, puhas lima.
Seda limaskestal toimuvat sissehingatava õhu puhastamise ja filtreerimise protsessi nimetatakse mukotsiliaarseks kliirensiks. Mukotsiliaarne kliirens on organismi kaitsemehhanismi osa, mis kaitseb ülemiste hingamisteede infektsioonide eest.
Lõhnataju muudab elu märksa nauditavamaks. See võimaldab tunda rõõmu lemmiktoitude aroomist ja lillede lõhnast. Ent lõhnataju on ka hoiatussüsteem, mis annab märku ohust, näiteks gaasilekkest, riknenud toidust ja tulekahjust. Mis tahes lõhnataju kaotus võib elukvaliteeti kahjustada.
Ninaõõne puhastamisest on abi. Kui lõhnataju on infektsiooni või allergia tõttu halvenenud, võib abi olla ninakäikude loputamisest soolaveelahusega.
Isegi kui nina pole parajasti kinni, on muidki olukordi, mis võivad ninas ebamugavutunnet tekitada. Näiteks võib saastunud või liiga kuiv õhk (kliimaseadmega ruumides) tekitada vajaduse nina puhastada või seda niisutada.
Eriti kuivaks muutub limaskest köetavas ruumis. Kuivuse ja ärrituse korral on limaskesta talitlus häiritud ja seega ka nina kaitsefunktsioon nõrgenenud. Abi võib olla toa regulaarsest tuulutamisest. Aga ka nina loputamine isotoonilise ninaspreiga, näiteks Quixx® Softiga, aitab limaskestal niiskust säilitada ning õhku filtreerida ja niisutada. See aitab vähendada limaeritust ja ninakinnisust ning ennetada külmetushaigustesse jäämise ohtu.
Sügisel ja talvel tasub järgida mitmeid lihtsaid meetmeid, et vähendada külmetushaigustesse nakatumist.
Sage kätepesu on parim viis nakkuste vältimiseks. Haigustekitajad satuvad inimese organismi peamiselt just määrdunud käte kaudu.
Kui nohu on juba tekkinud, siis loputage kinnist nina hüpertoonilise spreiga, näiteks Quixx®-i või Quixx® Extraga, mis teeb nina lahti ja aitab vabamalt hingata.
Riniit ehk nohu on nina limaskesta põletik, mille peamised sümptomid on tilkuv ja kinnine nina.
Nohu võib olla nii allergiline kui ka mitteallergiline. Ühtlasi võib nohu olla äge (lühiajaline) ja krooniline (kestev).
Ägedat nohu põhjustavad tavaliselt viirused ja allergeenid, kuid seda võivad põhjustada ka bakterid.
Krooniline nohu on tavaliselt viirusliku haiguse või bakteriaalse põletiku tüsistus, kuid võib olla ka muude haiguste (näiteks süüfilise ja tuberkuloosi) sümptom. Ka õhu vähene niiskus ja õhu kaudu levivad ärritajad võivad kroonilist nohu põhjustada.
Atroofiline nohu
Nohu võib põhjustada ka atroofia (nina limaskesta rakkude kahanemine) või nina limaskesta hõrenemine. Atroofilist riniiti esineb sageli vanematel inimestel ja see võib tekkida pärast pikka bakteriaalset infektsiooni.
Vasomotoorne nohu
Allergilisele nohule sarnaste sümptomitega (vesine nina, ninakinnisus, aevastamine), kuid nohu põhjus on ebaselge ja allergiaga tegemist ei ole.
Sageli on vallandajaks kuiv õhk, parfüümid, vürtsikas toit või muud ärritavad ained.
Medikamentoosne riniiti ehk raviminohu
Seisund, mida põhjustab pikaaegne nina limaskesta turse alandajate (v.a steroidid ja merevesi) liigne kasutamine.
Seda põhjustava ravimi kasutamine tuleb viivitamata lõpetada.
Tavaliselt neelab inimene lima alla, ilma et ta seda teadvustaks. Ent kui lima muutub paksuks või seda on rohkem kui tavaliselt, võib tekkida ninaneelunohu. Ninaeritis valgub neelu ja kõri suunas ning kurgus võib tekkida klimbi- ja ärritustunne, mis omakorda tekitab köha.
Ravimata nohu võib tüsistusena põhjustada ka raskemaid haigusi, näiteks keskkõrvapõletikku, bronhiiti ja ninakõrvalurgete põletikku. Ninakõrvalurked on õhuga täidetud väikesed õõnsused, mis on ninaga otse ühendatud. Kui nohu tõttu koguneb neisse üleliigset eritist, võibki tekkida ninakinnisus, survetunne või valu näopiirkonnas ning väheneda lõhnataju.
Kui ninakõrvalurgete õhuteed on limaskesta turse ja sekreedi kogunemise tõttu suletud ja õhk ei pääse läbi, soodustab see bakterite kasvu ja levikut – nii tekibki põletik. Sellisel juhul pidage kindlasti nõu arstiga.
Ninakinnisust põhjustab nina limaskesta turse, mis on tingitud veresoonte laienemisest ja tihke sekreedi liigsest moodustumisest.
Limaskest eritab tavapärasest rohkem vedelat eritist.
Organismi loomulik kaitsereaktsioon ärritajale, et see järsu väljahingamise teel ninast eemaldada.
Tavaliselt neelatakse lima alla, ilma et seda enesele teadvustataks. Ent kui sekreeti koguneb nina tagaossa, hakkab see neelu ja kõri suunas valguma. Seda seisundit nimetatakse ninaneelunohuks ning sellega võib kaasneda köha ja kurguvalu.
Nohu on külmal aastaajal üsna tavaline nähtus. Täiskasvanutel on seda tavaliselt kaks kuni kolm korda aastas, lastel isegi kuni kuus korda.
Sagedamini esineb infektsioone nõrgema immuunsüsteemiga inimestel, suitsetajatel, lastega palju kokkupuutuvatel inimestel, krooniliste haiguste põdejatel ning neil, kes kannatavad sageli stressi all.
Nohu ja ninakinnisust aitavad leevendada hüpertoonilised mereveespreid Quixx® ja Quixx® Extra.
Rahva seas tuntud külmetus või külmetushaigus on äge nina-neelupõletik, mida põhjustavad paljud erinevad viirused (näiteks rinoviirused ja adenoviirused). Tegemist on ühe sagedamini esineva haigusega.
Tihti aetakse gripp segamini tavalise külmetushaigusega, sest enamik sümptomeid (näiteks nohu ja ninakinnisus) on neil sarnased. Kuid grippi põhjustab gripiviirus, millega nakatumise saab vereanalüüsi teel kindlaks teha. Kuigi gripi sümptomid on külmetuse omadega sarnased, on gripi kulg oluliselt raskem ja sümptomid avalduvad järsku.
Bakteriaalne nohu võib alata iseenesest, kui bakterid hakkavad vohama, kuid enamasti tekib see viirusliku nohu tüsistusena.
Heinapalavik võib rikkuda ka kõige ilusama kevadpäeva. Õhus lendlev õietolm või muud allergeenid kinnituvad nina limaskestale ja ärritavad seda.
Allergeeniga kokkupuutel nina limaskest tursub ja tekib põletik – seda seisundit nimetatakse allergiliseks riniidiks, allergiliseks nohuks või heinapalavikuks. Kõige sagedamini põhjustavad allergilist nohu õietolm, muu tolm ja koduloomade karvad.
Varem eristati allergilise riniidi puhul vastavalt selle esinemise ajale hooajalist ja aastaringset allergilist nohu.
Allergilise nohu leevendamisel on olulisel kohal allergiat põhjustava allergeeni vältimine. Mõne allergeeni puhul võib see olla päris keeruline, kuid kokkupuudet sellega on siiski võimalik vähendada.
Paljudel juhtudel aitab nina loputamine soolalahusega, näiteks Quixx® Softiga, mis puhastab nina põhjalikult, vähendades sinna sattunud allergeenide hulka ja ühtlasi nende kokkupuudet limaskestaga. Kui see ei aita, pidage nõu arstiga.